“Sünnipäevaks” (Kerstile, instrumentaal)

Viis: Mihkel Zilmer (sen) (1970)
Teostus: Mihkel Zilmer (jr)

Taustaks: Abiellusin  26.aprillil 1969. Olles aastaid kuulnud sünnipäevadel lauldavat stampsõnumit “Happy birthday to you….”, otsustasin teha lihtsa originaallaulu, et seda abielu esimese aastapäeva järgsel Kersti sünnipäeval juunis (aastal 1970) laulda talle seda. Varsti avalikustub ka sõnadega variant.

Kodukülad

Viis: Mihkel Zilmer (1969)
Sõnad: Hando Runneli luuletuse (“Koduküla, kodumaa”) baasil

Taustaks: Maapoisina olin hästi külaeluga kursis. 1966 tulin Tartu ülikooli, pidin protsessi Rajacas (vt rajacas.com) käivitumisega protsessi toitma originaallauludega. Mulle meeldis Runneli luuletus, tahtsin seda aga käsitleda heliliselt võimalikult miniatuurselt, tegin mõned read juurde, muutsin mõnda pisut ja nii “Kodukülad” aastal 1969 sündiski. Pole avalikkusele eksponeerinud (nagu rida teisigi). Kuna Eestimaa asjad pakitsesid minu hinges juba palju varem viis see oluliselt laiema ja sügavama sõnumilaululise (meie endi sõnadele) väljundini ja aastal 1971 sündiski “Eestimaa (Tuhanded külad)”.

Kuni su küla veel elab (2016)

Lühilugude kogumikust leiab nostalgilisi mõtisklusi, aga ka külaelu sündmuste jahmatavaid pöördeid, rikkalikust ajaloopärandist tingitud juhtumisi ning värvikaid tegelasi. Raamatust vahelt leiab ka tänaseks päevaks vaat et rahvalauluks saanud laulu „Eestimaa (Tuhanded külad)ˮ sünniloo, originaalnoodi, aga ka kooriseade näite. Leiab ühe laulu veel.
„Kuni su küla veel elab, elad sina ka …ˮ Nii laulsid ansambli „Rajacasˮ noored poisid, nende hulgas meditsiinidoktor Mihkel Zilmer, juba 45 aastat tagasi, aga murelik küsimus, mis meist saab, on jätkuvalt ajakohane.

AUTORITEST
Jaak Sarapuu on pärast Valga 1. keskkooli lõpetamist õppinud lühiajaliselt Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis näitekunsti. Seejärel astus ta uuesti Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena. Ta on töötanud aastaid õpetajana ning kirjastajana. Aastate jooksul on ta kirjutanud lühijutte külaelust, ajaloolisi jutustusi Eestimaa muinasajast ning ajaloolise romaani Lembitust. Tema loomingut on tõlgitud vene, bulgaaria ja läti keelde. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Jaak on Mihkli onupoeg.

Mihkel Zilmer on arstiteadlane, meditsiinidoktor, meditsiinilise biokeemia professor. Juhendanud 30 doktoritööd (mitmed tema õpilased on nüüdseks professorid). Paljude patentide ja raamatute autor autor („Meditsiiniline biokeemiaˮ, „Vitamiinidˮ, „Mineraalainedˮ, „Normaalne söömineˮ, „Normaalne joomineˮ, “Normaalne abielu” jm). Kaks korda autasustatud Eesti Vabariigi kõrgeima autasuga arstiteaduse valdkonnas. Eesti uute toitumis- ja liikumissoovituste (2016) üks autoritest. „Rajacasˮ algses koosseisus aastast 1966 (vt rajacas.com). Kirjutanud palju laule: „Eestimaa (Tuhanded külad)ˮ, „Armsas Tartus Vana Ülikoolˮ, „Ikka lühemaks jääb meie luuleˮ, „Pühi oma palgelt viimne pisarˮ, “Chrisile” jt. Selles raamatus ilmub tema esimene ilukirjanduslik lugu. Mihkel on Jaagu tädipoeg.

‘Functional / Normal Society’ (2015)

“Normal Society manifests itself only when both (science-based knowledge + intelligence based thinking) are implemented simultaneously” M. Zilmer (2015)
Music: M. Zilmer (Jr.)
Consultant: J. Thomas

“Normaalne Ühiskond” (2015)

“Normaalne Ühiskond avaldub vaid mõlema (teaduspõhisus + mõistusepõhine mõtlemine) kooskasutusel”.  M. Zilmer (2015)
Muusika: M. Zilmer (jr)

„Setu Luule“

PR produtseeris sõnumi-laule, hulgaliselt paroodiaid, musta huumori-sõnumeid jm sõnalis-lavastuslikku värki. PR sügava luulelise hinge illustratsiooniks siinkohal üks näide.

„Euroopa ühineb meiega“ (1994)

90-ndate alguses rääkisid igat sorti tegelased päevad läbi – peab ühinema Euroopaga. Protsess Rajacas (PR) pidi seetõttu osundama tõele – Euroopa ühineb hoopis Eestiga. Faks oli tollal imeriist, faksi saamine aga suursündmus. Loos kasutati vaid ühte pilli (väikelaste „Pille“).
Viis: V. Leping, A. Pulges, M. Zilmer. Sõnad: A. Pulges, V. Leping, M. Zilmer

„Kraanad, kraanad, muusikaliselt ajaloost ehk PR 1992-1993“

PR – Vajalikud sõnumid vajalikul ajal
“Valimiste lakkamatus, See on riigi riiklik matus
Elu krampleb infoprügis, Koolitarkust ei too ka sügis”

PR kolmandas faasis (1992-1993) tekkis muusikalis-sõnaline aja lugu, sest nii toimusidki sündmused noil aastatel. EV uusehitus oli käivitumas, kokkuseatud valitsus salmitus hämmastavalt hästi, igatsorti tegelased tõmbasid köisi; ilmutati nimekirju; saabusid „talendid“, uljusidee 5-st osariigist, mõni karjus, et EV ellujäämise määrab vaid hõlmikpuu (sündroom?), kodusoomlast omav tallinlane oli see õige eestlane, jne. Kuula! Kuuled oraakellikkust ja sõnumi aegumatust. Vaata teksti: ridadevahelist on nii palju, et torkab lausa füüsiliselt silma. Ja veel. Lõpetagem lõpuks lühendi PR vale mõistmine: see on juba eelmise sajandi kuuekümnendatest tähendanud Protsess Rajacas, mitte Public Relations.
Viis: Mihkel Zilmer. Sõnad: A. Pulges, V. Leping, M. Zilmer, T. Tasa

„31. August“

PR tekitas ainsana sõnumilaulu (aprill…juuni, 1994) ka võõrvägede lahkumise (31. august, 1994) kohta. Keegi August tuletas neile pidevalt meelde, et aeg on lahkuda.
Viis: A. Pulges, V. Leping, M. Zilmer. Sõnad: A. Pulges, V. Leping, M. Zilmer

„Võstupajet“

PR produtseeris sõnumi-laule, paroodiaid, musta huumori-sõnumeid jm sõnalis-lavastuslikku värki. Üks pisinäide, kuidas pilati nõukaaja riiklike esinejate ametlikke väljakuulutamisi laval/telekas, milles vohas metsik paatos koos kõikvõimalike tiitlite-rodu ja –vahuga. PR keeras laval (1966…1969) sellele PR omaselt topeltvindi. Nimelt, esmalt pilgati väljakuulutamise naeruväärset nõuka-stiili ja tekitati kuulajatele ka põnev ootus, et huvitav, kes nüüd tuleb esinema peale nii vägevat tutvustamist. Pärast tulist applausi tuli teadustaja taas lavale, kordas kogu selle sõnavahu sügava paatosega uuesti lõpetades sõnumiga, et kedagi ei tulegi. Sellisele topelttillitamisele järgnev publiku reaktsioon oli vägev.
Fotod: J. Tenson

„Armsas Tartus Vana Ülikool“

PR esimene ülikoolisõnumi-laul on „Armsas Tartus Vana Ülikool“ (1970),  esmaesitus osade Rajacas-poiste lõpetamisaktusel Ülikooli aula rõdult (1971), aula-rahva reaktsioon oli orgasmiline.  See on juhulindistus mingilt avalikult esinemiselt. Ülikoolisõnumi-laulud on ka „Pühi minu palgeilt viimne pisar“ (1971) ja „Tuleb aeg ja salvab sind kannast“ (1979). 
Viis: Mihkel Zilmer. Sõnad: M. Zilmer, J. Kask, R. Tenson.